Nothing to say, yet
Transcription
Anni is a close friend who has been an inspiring person in the speaker's life. They have different lifestyles and choices, but the speaker admires Anni's balance, determination, and mentorship. Anni is involved in entrepreneurship and also works a regular job. She exports products to several countries and finds joy in traveling. Anni's biggest challenge is adapting to changes in the market and customer preferences. Despite their differences, the speaker and Anni have a strong friendship. Anni is content with her life and wouldn't change anything if given the chance. She started her entrepreneurial journey early and finds it fulfilling. She has invested in rental properties for passive income. The speaker admires Anni's ability to stay true to herself and make good decisions. They discuss the importance of embracing challenges and how some difficulties can turn out to be blessings in disguise. Anni believes in trying new things and has found satisfaction in entrepreneurship. She also en No nii, tere tulemast tagasi juba teine osa. Täna on mul külas siis Anni hoiakas. Anniga on siit kõnem lugu, et tema on minu absoluutselt kõige esimene sõbranga maailmas. Me saime tuttavaks täpselt nii, et mina olin üks ja tema oli kaks. Ja sellest ajast peale tegelikult saame me juba väga hästi läbi. Aga miks ma Anni siia kutsusin on sellepärast, et minu jaoks on Anni olnud läbi elu väga inspireeriv inimene. Me oleme väga erinevad ja teeme absoluutselt teistmoodi elus mingid valikuid ja asju. Ja alati ju tundub, et kusagil mujal on muru palju rahelisem kui seal, kus me ise võrasega oleme. Selle pärast ma olengi täna Anni siia kutsunud, et minu mõelest tal on väga palju mida inimestele öelda ja millehti rääkida. Mida ma eriti tahaks välja tuua on tema tasakaalukus ja siikindlus ja mingi täielik sendmaasteri mentoriteet, mida mina ei ole siia ma olin veel päris hästi suudnud praktiseerida. Aga vaatan ja imestan ja proovin järgi teha. See on siin kõige lügik sisseõhtus. Tere Anni! Tere! Ma tegelikult ei rääkinud väga paljudest asjadest, mida sa praegu tegelikult teed. Ma rääkisin väga üldiselt. Nii et võibolla sa tutvustad ise ennast alustuseks paari lausega. Ma ehitugi tahan sellest loomulikust sillistamist alustada teelikolema naie. Siis abigaasa ja ema ja ettevõtja ja algadevõtja ja neid rahimile, kus ma olen olnud põlju. Eks tegelikult suur põhjus, miks ma sa siia täna olen kutsunud on ka tegelikult see, et sa tegeled iga pikka aega ettevõtludega. Ja sa tegeled sellega mitme suuna pealt. Sa oled ise nii ettevõtja kui tegelikult teed ka palgatööd. See just sunglöörid ja päris paljusid palle lisaks sellele, et sul on kaks väikest last ja sa oled ka näis kohaga abigaasa. Mida sinu töö praegu endast kulutab? Mis teab sellest sinu jaoks tähendus rikka? Palgatööd olen mu viimased 8-9 aastat teinud tõidutööstuses ja viimased neli on nendest kulgenud fussudest, kus me siis toodame värselt põljamid ja lastmeed ja mina siis tegelen kogu selle eksporti poolega. Tänateks olen ka siis loomatoidu projekti enda kanda saanud ja ma olen aastat jõudnud see, et ma siis tegelen minegi ka, mis mulle enda oli ma kindlasedme. Ma ajated on näite, et ma ei saaks müüa koolakomme, kui ma endast nii ei usu. Ma tulem enda lusku tootas ja mul ei vainimata, et ma olen kõrva sertifitseeritud võitlumise ustaja ja see on kindlasti ka seotud sellega, et ma usun, et meie toode ongi tervisele sealt. Sellega saab väga palju soorehtiku probleeme valeseda. Minu see töö sõitneb siis selles, et kogu see tootevalik liiega mõelma vaima ja põljamid rengib, kui selline tuleb ju uuest saast ja liigub siia meie poole. Võiks, et kas saab, jah? Selle nelja aasta jooksul, kui sa seal oled tüötandanud Foo Studio, tegelikult lahvatuslikult minu pärast, ta on mii totaalne edurugu olnud. Mis riikideste praegult? Kuna sinu ajal eksporti juhtun ja on sinu ametini mõttes, kogu riikidest sa praeguseks eksportisid? Tähame eksportime Suome, Rootsi, natuke Taani, Leedu, Ukraina, Poola. Ja kui me Suome praegust räägime, siis tegelikult Hispaania, Saksamaa, Ungari. Noh, vist ei jõuagi neid siia võib põhulata, et need on päris suured. Väga impressiiv, praegu ütlema, nagu see nimegeri on ikka ääretud pikke selleks teelt, et eksporti tahad, sa pead tumma ka seda siistriigikultuuri päris hästi. Sõismõttes sul on vist silmaring ikkagi väga lai juba tänaseks päevaks. Jah, eks saan väga aju huvita. Natuke nagu sa tead, et ma olen ka jäänud selle mõtte ka, et küsi esulatakse. Siis see on tegelikult see, mida ma kunagi tänaseks 17-18 aastagas võnistasin. Et töö võiks natuke nagu Päräpoole ja Päräpoole Eestilingi siis ja võimalust reisida. Kui keeks seda reisimisega, ma olen natuke koronatänavike, et lähendas reisimist. Ma ei tea, toomeegagi reisma nüüd ikka sahtsamalt. Kes enne me ei olnud üldse väga vaheltiits ondarine ka võib kasutama. Et siis on kõik ikkagi tiimsi ja suumi liikud ja on võimalus rendi kohtumised ikkagi teha. Selle teema juurde, nende tööreiside juurde tuleks pärast pere teemade juures kindlasti tagasi. Aga mis on üle üldse sinu tööjuurast praegu kõige suuremad väljakutsed, mis sulle igapäevaselt ette kerkivad? Väga üldse täna ongi kõige see, et kui sa võidad selle rendi, siis just kõik temaga töö alustamine. Ja hästi põrkume täna selle otses, et kõik tahavad siis muuta meie agendi suurust ja natuke võibolla maitset. Tegelikult ei ole täna seda, et saaks muuta meile tuuda ja võidud seda. Kui me räägime nüüd ära siin sellest loomatoidust, milles me oleme väga uus, siis nendega on lihtne. Koele ei esitab enda suurelt. Tegelikult sõrpiliselt. Ja üldsest teha otsed, mis sobivad ja mida siiaks. Koele oled kiidavad. Aga kui nüüd FoodStudio't liikuda rohkem sinu ettevõtluse, isikliku ettevõtja teekonna suunas, siis tegelikult sina alustasid ikkagi väga varakult. Eks on see täiesti mingi uus teekonda, ainult vahe kui siin aasta vana on, midal ma evaktiivselt sellega tegelen. Siis sina hakkasid juttumärkideid täiskasvanuelu ikkagi elama palju varasemalt. No täpseltuseks minu jaoks siis täiskasvanuelu, tähendus suda autoliisingud ja kodul laenud ja mingit süükset korja ääri tegemine. Kõrvat vaataja mätautsest vaatas palju mulle tundub süüksed õigelid valikud. Sinu elu on olnud palju lineaarsem kui minu. Ma tean küll, et võrdlus on nagu maru alb ja pomme. Lissalt seda on olnud västi tore kõrvat vaataja, kuidas sa oled suutnud tegelikult mingil väga heal reel püsida. Ja minu jaoks on huvitav ka see, et kuigi me oleme nii erinevad, siis tegelikult meil on mingit ühised nimetajad ikkagi olnud. Me oleme väga head sõbrad suutnud, terve saa olnud olla. Aga kuidas sulle endale praegu sinu elu tundub? Kas sa teeksid midagi teisiti kui keegi annaks sulle mingi magilise ajamasina võtme, et ole hea, mine nüüd ja tee ringi midagi? No üldse mulle ei teeks. Ma olen ka ehk kui ma tagantajad suutnud, siis ma olen võidu ka väga lõpulne oma otsustega. Võib-olla ainukasi, mida ma arvan, et paljud minu on, sest ma olen ka sina. Võib-olla mõtlevad tagas, et investeerima oleks midagat väärs. See teadmine oleks võid tulla juba 20. alguses. Ma arvan, et täna see näga juba palju kaugem aseisin juhul. Aga võin mulle nüüdki ka otsuda, nii et sai idema otsutatud ja ma arvan, et see on okei. See oli kaks, kes tahtis hümpata pootkaaste. See oli kaks, kes tahtis hümpata pootkaaste. Ei teeks ja ma kindlasti ei tahaks... Mulle meeldib ka aru, et me tahtsime uuesti nägu nooremalne. Mulle meeldib see jõudakus, mis tekib ajaga juurde ja jõupe mõnus lõu. See ma arvan on meille üks suur viine nimete. Mul on täpselt see sama teema, et ma ei tahaks mitte kunagi olda nagu see 25-aastane väga segadus. See oli lihtsalt nii keeruline, et praegu see mingi 36-7 on nii magus, sest sa juba tead enam-vähem, kes sa oled, mis sa eesold tahad, mis mingid alustalad on tekinud. Kogu aeg ei raputa nii rämedalt. Kas sul on elust tuua mingid näiteid ka, kus tegelikult sa oled algus vaadanud, et op, see nüüd läks küll rämedalt pükki ja nagu mingi megasuur väljakutsa ja tundub, et sa oled just pannud pange, aga siis hiljem selgub, et see on mingi elusuur kingitus. Võib-olla, et on olnud hästi õnnetu, et asjad on nii täinud, aga pärast tuleb välja, et see oli parim asi, mis oleks võinud juhtuda. Jah, see on võib-olla natukene eba huvitav inimene. Ma ei oleks ka nagu... Ma maast nõttan selle, et kas mul on siis nagu midagi väinud, aga noh, kindlasti on olnud, et seal on ebus mingid hetki, kus sa ei tunne nad sõbrad nii hästi või oled millegi pärast kurg, aga ma ei aru, et ma millegi nagu väga-väga vajasti näinud. Kindlasti ma olen nagu nõus seda väitega, et mingid asjad juhtuvad selleks, et mingi teile asjad saaks juhtuda, aga ma kõik on nagu loomaikud näinud ja ma võib-olla ei võtta ka väga niiga singia mingid asjad. Ma arvan, et see vist ongi tegelikult see põtti. Sa ei sildista seda kuidagi dramaatiliselt. See on lihtsalt nagu ülakehituse. Ma küsin tegelikult selle pärast, et mulle tundub, et su elusilosoofia on üldse siit hästi chill, et on, mis on ja nii on noinu, aga üldihul ikkagi tahas, et selle filosoofiani kusiki jõutakse läbi mingid välja kutseta. Sulle tundub, et sa ärkasid üks hoomegi üles ja olid ma ei tea viis ja siis oligi kohage kõik. Sealt edasi. Ja sen maastar. Jah, nagu siis võistliselt teised meil oli ikka nagu nakargune, aga jaheks tuhtsed vaadates jääd, et tuli ikkagi iseseisvuda ja tööle minna. Kõik on nagu lõin loomulikult. Tegelikult see, et kõik tulasi nagu. Sa alustasid tegelikult ettevõtlasega ka suht nuurelt. See vist tuli koos ülikooli õpingudega. Kas paned täiega rookividega? Võistliselt kõik on natuke hiljem. Tehasega, mis on nii hea kohtuama seal täiega, kes teist mingeid vaadates, mille üle kümne aastast oleme teinud. See ettevõtlus on olnud minu jaoks rohkem kobi. Ma ka täna sellega nagu sadaprotsentis ees ei ole, aga selline huvitav teadmiste pakas, mis seal tekib. Kõige sellega koos on. Ja... Ma saan, ma tulen siin erinevaid prendamaale. Ma olen vahepealt teinud üksinda, vahepealt see prenda on koos. Ja midagi... Päris on väikselt, jah. Mis selline põriniline motivatsioon üldsegi oli? Kas sa mäletad? Ma arvan, et lihtsalt proovida. Eks oli mingi aeg, kus algas see. Ta hakkab mõtlema, et üks taga tahaks juba ise midagi teha. Ja siis nagu tägi... Me reitsime mingid prendid, mida võiks tuoma olema. Nii oli, et sa ee poolt loodud. Ja tänavõiks on selles põjugi jäänud üks prend, mida me siis tuome nagu. Aga mis toobkinnega natuke sellise mõtu passiivse, mis see tuleb. Oleme ei üles müüd. Nii et see on tegelikult üks sinu passiivsetest sisse tuleb kallikatest praeguseks. Ei, see ei ole tegemist. Kas sul on meil teha passiivset sisse tuleb kallikatest? Nagu sa tead, siis... Üks kindlasti väga viigid otsusid, mis ma olen kunagi teinud, on see... Ühe portteri osteks, et mille ma korda tegin. Ja hiljem ka teine. Üli sõna on ka väga rahundav sisse passiivne, mis see tuleb. Absoluutselt. Kas sul on planes tegelikult seda kordterite hulka suurendada? Või sa arvad, et sellest ei piisab juba? No kindlasti. Minu sellises nagu pitkast perspektiivi nägemuses on, et see mõiks suurendada. Aga üks sellega on ka oma jõudugi, et see tundub selline nagu tore. Aga sellega kaasneb alati palju tööd. Tegelikult, et selle hetkel on tulemus, millal see püsi üllik see. Ja õnneks ma olen vedanud, mul on olnud pikat üllikud üldjuhus. Aga tegelikult see üldjuhus läheb sõdatudama pälje. Siis sa pead selles remunti tegema. Mida kõik lihtsalt parem, sinna taab sama sisse investeerima. No mida sa ütled? No mina olen hästi suur eetevõtluse tagantärgitaja praegu. Aga see on lihtsalt sellepärast, et minu kogemus on olnud üli positiivne tegelikult. Et kui ma selle otsuse vastu võtsin, siis nagu ühest ajani liikumine läks tegelikult hästi kiiresti. Et asi oli otsustamises. Aga sinu oled teinud täiesti teised otsused. Sa oled nagu hoidnud seda kõrval sisse tuleku allikana, mis on tegelikult üldjuhu lähti mõistlik. Mina jõudasin peaaeel sisse, sest kõigegi oli vaja vüüri maksta olnud ja ma ei tahtnud enam paldatud teha. Aga mis sa tegelikult ise ütleksid praegu nendele veel, kes kahtlevad, kas üldse alustada? Ma ei mõtle siis neile, kes mõtlevad, et oh, kas ma lähen nüüd nagu sajaga sisse või teen kõrvalt. Kuidas sina julgust päksid tegelikult inimesi, kas või proovima seda, mis on need head argumentid sinu meelest? Miks katsed seda, kas või kõrval sisse tuleku allikana eetevõtlust? No eetevõtlusel on palju miinuseid ja palju plusse, eks? Eks see alati sõltub ju ka sellest, et mis tööd sa teed, nagu olgab ju öelda siis ägele, kas sa oled sellega rahul. Ja mõnevõi julgustaksid iga. Esialgu vitte alati kohe tegema nüüd seed koordinaatidotsuseid ja siis alastada, et eetevõtlus pole minu heaks. Sest ma olen väga meeldiv, kui inimesed kuid võinestavad, et ma ei ole eetevõitja. Ja see ongi teiseks okei. Absoluutselt. Aga see tuleb väga palju kogemusi. Ja ma arvan, et kogemused just, noh, see on väike ettevõttes ja lõpuks tead. Raamutupisamisest, maksudest ja nüüd ühendab see väga palju. Misaks sellel ikkagi see eetevõttes ja investeerimine on täna mõistlikult ja optimaalselt. No nii, võtan augu, võtan augu. Ja kindlasti see ei saa olla ajutane põhjus, miks see peha. See eetevõttes peab olema ikkagi midagi sellist, mis sulle ka lõpuks rahuldus pakub. See palgatööd, no võime ära tulla ja vahetada. Aga kui sa tegeliselt hakkad oma eetevõttes looma ja kui sa tahad, et see kasvab ja suuremaks läheb, siis lõpuks see ei ole sul tegelikult enam sellest pääsu. See just kui, see saa ära põdineda. See põdine, aga see ei saa, sest see lihtsalt väljas. No tegelikult minu argument oli küll see, et palgatööle on tegelikult nii lihtne tagas minna alati. Akselõudselt. See oli täiega minu mõelest teema. Pluss ikkagi see põnevuses väljakutse, et kas ma saan õkkama, kas see on midagi minu ajaks. See ka, et see on mingi täiesti uus planeet, mida avastada on. Ja tegelikult see õppikõver on mega suur ja alguses tundub see nagu hullult õudne, aga kukkuvõttes ma retrospektiivist tagis öelda, et ega midagi ei juhtu, kui see alguses natukene mingid asjadega puusseb. Kõik koperdavad ja käivad käpuldi. See on täiesti fine. Aga mõtlegu kurg, kui sa oled ühe korda mingi vana inimene, kus aga ei tea, et ma ei tea, kus kohas oma eluga juba otsaga väljas ja siis mõtled, et oi näe, et oleks ikka võinud proovida. Noh, nagu see tagatjärgi mingi kahedsemine võtta. Nüüd täiesti pointless aera iskamine minu mõelest. See on täiesti leus ja kindlasti vajuks proovima. Ja kui sa teedki seda omal tööl kõrgalt, näiteks, siis see on jääkseks see tüppisema turvaline. Absoluutne sa ei kaata midagi, aga seal õpid ja sa kunagi ei tea, mis sellest välja kastab tegelikult. Sa võid täna mõelda seda ühsetid, aga täna sellele võiks sul üks seal olla mingi teine uks lahti. Absoluutselt. Aga sellistest hirmudest rääkides. No mulle vahel tundub, et sa üldse nagu ei karda. Aga ma millegi pärast, kui kuna ma olen füümoloogiatarist palju tudeerinud, siis ma arvan, et see on ilusioor. Aga kui sa sinna mõeldi oled oma hirmudest ülesand, aletame, et sul on mingi asja täiega kutsub, tegutsema, proovima. Aga see mingi ratsionaalne mõtlemine või see hõjab tagasi vaata. Sellepärast, et seal on neid agasid ja neid asju, mis valesti, nii sa minna neid muutuvaid tegureid on nii palju, et see tegelikult paneb kogu aeg siin tõstma seda sama asja tegelikult riiuliselt tagasest. Kas, kuidas sa sellest asjadega toime tuled või kuidas sul see protsess töötab? Kuidas sa liikud siis sellest läbi või üle või katsetama, kui sul on mingi hirme üteks? No üks asja tõttub asja. Minu on ka hirmud. Ei ole ta nii, et mulle ei ole enam. Ja kindlasti noh, kui me rääkimegi täna, kui mul, kui ma olen seda taga hästi võibolla nagu läbi liikunud, siis ma oleksin täna võibolla suuremas, noh, taabi, sest see võibolla ei ole selline hobijäri. Aga võibolla ma ei ole endale leidnud ka päris seda õiget asja. Aga teine, noh, kui ma võtan mingi täna, etteks, selle sama tõitusi tõustamise, ja ma näen seda, et ma võiksin seda ka edasi liikuda, siis kindlasti tänases maailmas ongi see kõige suurem, kõige suurem siir on kõige nagu, see ma ei usta, kui nagu väga avadikuks tulemine, et nagu kõike seda, ma võin tehtada, ettevõteta tehasõid seal meid, aga kui ma võin ise ennast tagata siin nagu reklaami, et see on, ma välja ei ole sellest läbi käinud, aga see tegeb ju lõpuks ongi päradel, et vist seda kokku võtma. No nii, aga praega tegid päris suure sammoid, siis kõva äle jää välja ikkagi. Ja mul tuleb tõde tunnistada isegi võttis see podcasti mõte, mida ma siin hüpitan tegelikult juba vist aasta aega, vist aasta aega tagasi umbes täpselt panin visionboardile, et nii, nüüd tuleb podcast, ja tegelikult see lõpp otsus kõigi hästi loomulikult tegelikult see lõpuks läks käima, see osas hoopis mingite teiste asjadega, see tehnika lihtsalt nagu ilmus mulle, ilma rahat on ja ei tähd sulle ma rääkin, et ma sain laenu tehnika, et tult see katsetada, kas see on minu heaksest, et noh, mul on nagu see arvamus olnud, et hästi hea on proovida erinevate asju, siis sa näed, mis sulle kokkuvõttes meeldib ja sobib, et ma võin sinna visionboardi peale või nagu see Tara Swart nimetab, see on actionboard, mis mulle tegelikult meeldib isegi rohkem, et sa võid sinna tegelikult riiputada igasuguseid asju ja kokkuvõttes, kas see on ikkagi sinu heaks, saad sa teada ikkagi alle siis, kui sa katsetud nagu, et nagu sa ennem ütlesid selle ettevõttlus, aga see osas ka vaata, tegelikult sa ikkagi ennem ei tea ja võibolla pärast tulebki välja, et see ei olegi ettevõtt, ja see on täiesti fine, aga mõtlegu kurgus on hullult kaua veeretanud seda mõtte, et see ei ole isegi proovindunud. Jah, ma olen täiesti nõus. Kas see sama, mida ma alati mõlemad olema, et mingid asjad tulevad kõige hetke, siis kui sa valmisvad, et võibolla nagu mingid asjad peavad punnima teha selle mõtte peab, mis koha tekib. Aga kui sa ütlesid, et aasta aega on see väga hõpnud, aga siis selle õige hetke on, et asjad tulevad siia võurda. See tehnika ja ma alati kõikid asjadega olla. Vahemalt tuleb loomulikult ka nüüd see natuke võibolla sünni. No jah, sest tegelikult ma ei tea, kuidas sul on, aga ma arvan, et sa oled suht nõus. Teine kord on see, et see hirm hoiab rohkem tagasi, kui see asi väärt on. No mulle ettevõte oli riiudest tegelikult viis aastat. Oleks võibolla võinud varem hakata, aga võtta näha, et mul oli vaja sündolukord. Inimesed on hästi erinevad. Mis on see, mis paneb neid liigutama? Teine kord mul on sükke tunne, et mingite tehnikate, praktikate ja abilistega, noh näiteks ise ma teen koodsinguta, et siis sellega on võimalik tegelikult seda protsessi kiirendada. Aga tegelikult uvitav küsimus on see, et millal vaadad, nagu kuidas sa diferenseerid, et kas praegu mind hoiab selles mingis tegevusetuses see suur hirm või tegelikult on lihtsalt sellel ideel vaja settida. Mis arvad, kus see vahe võiks olla? Jaa, aga see, ma arvan, et see hirm on meil seal nii kuni saartis. Et inimesed, kui seda hirm ei oleks, siis peaks juba mingi tehnoloogi paneva. Aga eks see, ma arvan, et see ongi see enetane valisi küsimus. Et kui sa ikkagi seda sammu üldse ei teed, kas sa oled see hirmustabimine ja või oled, ja kui sa oled selle ikkagi suuda, et samme teha, siis võib-olla ta on natuke oodata. Päris oluline on vist mitte piitsaandaremäedatene, siis võid olla hästi kohastunud ikka hell nagu. Jaa, mul on ka see, et me ikka piitsata meellasti, aga pigem on lihtsalt seda lahendada, et mingid asjad ikkagi juhtuvadki võikil ajal. Ma ei tea, ma olen mõnud, et väga pikkalt ikka seda meet, et oma mingid asjad kirja, ja siis need mingid asjad juhtuvad ikkagi. Mingitel võigetel heksida. Sul on oma mingi protsess ka, kui te sa eesmärkende suunas liigult paned kirja, teed mingit action või vision boardi või sa oled tänaseks hetkeks nendest loopunud ja lased elul täielikult vabalt huolata. Ei, ma ei ole võistnud juba. Ma olen võiguni ajast ka veel kirja pandinud ja minu arust, need on, mu kõneks esimesed on kadunud, mis ma võib-olla siis saan nüüd ka 18-19 aastat kirja panid, aga ma kindlasti nagu, ma mäletan mingit teamiseks, mis seal on ja need on tänaseks täidemeid ja ma teen seda ikkagi siia maani. Ja seda on mu selle lihtsalt nagu mingid, mis ma vaatan väga lihtsalt tagasi ja need ei kõleta mind ema. Minil asjad saavad sa tegelikult vahetamata ja öelda, et see pole enam mingi vasi. Absoluutselt. Ma saan teema sama kogemus. Aga kuidas sul see protsess välja näeb, nagu nüüd on aasta lõppe, ma sain juba, kas sa oled juba teinud omale mini-retriidi kuhu 5-6 aasta ja siis pannud kõik asjad kirja ära, et mis nüüd järgmine aastat on või teed sa seda kodus jooksvart või kuidas sul see protsess välja näeb? Jaa, ma tegelikult just teen seda plaan endale, et see aeg endale võtta. Eks ma üritan mingit aeglase tagant võttagi seda kodus välja mineku ja plaaningi praegu justkui retriidi spaasse, et olla natuke ühsinda. Ja tihti lõpun, et ühsinda olen, sest ma olen tavalt kaksööskodust ära. On mind viin kuidagi jälle samukese edas, et natuke aega võtastada. Paned kumpassi paika võtta. Ma võin seda kodus teha ja kuna ma töötan kudukonturist, siis meil tegelikult olen päevalt läbi ühsinda kodus. Aga teraseks küll võrre, kuna ma läks kooli ja tuleb kuule kaugelt kuju, aga ikkagi ma olen päris palju ühsi kodus, aga see ei ole see sama, et sa teed tööd, sul on kodu, kus sa selle hetkel, kus sa tööd ei tee, koristad, meile pärast pesukes ära. Ma kindlasti nagu kirjutan mingid asjad selle hetkel ka, aga selline suurem mõttetegem saab selline hetkel, kus ma lähen kodus ära. Sa võtad läksid sihidaraselt selle aja. Mul on mingis arvane kogemus, et eriti ma vaatan siis, kui on mingis uur segadusmääs, siis kõige paremini töötab see, kui lähed nii-öelda korraks kivi alla veituvata. Mõtled läbi, et mis värk sellega nüüd on ja mida ma edasi tahan päriselt teha. Niimoodi võib-olla aasta plaani ma ei ole teinud, aga segadushetked olid ülikindlasti. Eelmine aasta tegelikult tegin, ma käisin teravmägedel just enne, vahetult enne, kui ma võtsin vastu selle otsuse, et ma loogun paega tööst. Ja tegelikult see oli nagu ülivajalik aega. Noh, täpselt just see, et sa oled nagu üksi päini, sa ei ole kodus, kus kipud seal mingi koristama ja pesu tõik. Okei, sina pesavad riiki, aga minu jaoks on mingi teema pesu tõik. Mul teine kord tundub see nästi rahvusku tegevusega. Et ühes on nagu see aja võtmine selleks, et seda kompassi sätida, kui oluline see tegelikult on. Et jah, see on täiega teema. Aga juudsime sujuvalt tegelikult laste ja perejuurde. Sul on neil kaks väikest last. Et oled täiskohaga ema. Üks neist läks üks kooli ja siis teine valmistub. Aga kuidas sul on üldsegi õnnestunud seda balantsi hoida seal pere ja töö vahel, kui sul on tegelikult nagu päris palju pallekorraga õhusunud korterid, mida sa ürid välja ja siis sul on mitu erinevad tööd põhimõtteliselt, mida sa teed samal ajal. Kuidas see balantsi hoidmine sinu jaoks välja näeb? Noh, iga ta vahepeal ei tulegi välja. Üks ta vahepeal tekitab natukene võibolla vingeid ja üks see on ka võibolla põhjus, miks sul ast endale vahepeal võtta see aeg ja minna jõudust ära. Et kõik kasvab püra peal ja natukene on ajal mõelda. Aga kindlasti see on minu üks põhiväärtus tööjärjest, see vabadus töötada, nagu asukohu vabatsis või et tegelikult, et kalgatöö võimaldab ma täna olla kodus, on kindlasti üks asi, täna mille seda kõike saab, see kõik toimub. Sest ega ma täna väga oma elu ette ei võõtaks, et ma peaksin 85 konturi saada. Ega päevas, et ma ka olin, et ma käin meie täine konturi, aga et seda ega päevas teha ja siis selle suurte lapsetrenni, muud asjad nendega, et see oleks kindlasti väga suur väljavõtse. Täna me kõige sujuvalt see toimib, saab koisi koolist trenni niia ja kõju tuua. See arvuti minuga kaasa, et ma tegelikult tein kõrge samal ajal tööd. See kõige sujuvalt. Kauktöö kiituseks tõesti. Ma arvan, et päris palju inspiraatsiooni sinna suunas üldse mõtlema hakkata sängima sellest, kuidas sina tööd tänapäeval teed. Nüüd juba päris pikalt on. Kui kaua sa teed kauktööd? Neli aastat? Neli aastat. Selles mõttes mul rootsiselades tegin võimatud imeliste asjade nimekirja. Või nagu väga, kuidas seda siis nimetada? Tegin nimekirja asjadest, mis mulle tundusid, et ma täiega tahaks, et need läheks täide, aga ma ei kujutanud üldse, kuidas see võiks välja näha. Ja ühe asja panin sinna kirjasadi ja kauktöö. Et mõelda omal välja, kuidas asukoha vabalt teha need asju. Ja nagu nähes, kuidas sul see toimib. Umbes, et suvel sai peaa istuma kusagil tartu kuumas mingis majas ja võitas, et saamoodi tulla maale ja elada mõnuselt elu, teha see omikulise töö ära ja siis mingal aastaga randa poolest päevast. See on tegelt ikkagi suurepärane võimalus. Pluss, et reisides kaas võita ja võtta lihtsalt seda töö kaasa. See pea esigi puhkust võtma. Kuigi sõist võtab päris hästi ka puhkuse välja, et ikkagi puhata oma reiside ära. No eks niimoodi kuidas kunagi. Ma võtan see tunde põhiselt, et kusus menna selleks tunnel. Me käisime siin novembris Küprose. Ja tegelikult võtsin maid puhkuse päevi kaas võti ja tegin omikulti tööd, et kuna ma olen elkspordi osas ühendiselt vastu või üksi ja mul kõskel otsestasendajalt ei ole, siis on mu kohati lihtsam teha see paar tööde ära, et ma olen särse kontrollija ja kui ma tagastun, siis ma võtsin sellase töö. Aga samas kui ma tunnen, et ma olen väsinud, siis ma äkki pole puhkust võtnud ja ennast täie võitlanud. On ka laste ja juurde tagastulves, mis on üldsegi kõige suuremad väljakutsed kaegu siis kahe lapse kõrvalt töö tegemise juures? Kui ja kuidas te olete tegelikult suudnud neid maadada? Ma mainisid seda enda aja võtmist aga üleüldiselt laiemalt. Ma tundub, et see on täiesti oluline küsimus, sest väga paljudel inimestel on sellega täielik ero. Kuides sa võtad selle enda aja, kuidas sa leiad aja seda suhte jooks, kuidas üldse jäätekse väikeste laste kõrvalt kokku, minu meelest on väga suur teema. Väga paljud paari tehad lahku sellepärast, et tegelikult ei leida seda ühist aega. Ma arvan, et see on üks väga suur teema. Punkt üks tuleb alustada sellest, et endale väga hea mõistlik ja hea mees võtta. Ja sellest, et oled väga hea mees võtta. Ma arvan, et selleks inimene töötab, et ma olen talle väga tänavik. Ta on kohe kolemas olnud ja panustab samamoodi. Me ei ole sellist tõsse, nagu parlaite töötvadus ja meeste töötvadus on. Me saame kõik koos tehtud. Kindlasti see teadikus selle suhtega tegele on väga oluline. See on väga oluline, sest tegelikult lähevadki väga paljud paari tehad lahku. Kui meil täna toetab sootsioonasüsteem kahe lapse elestiku saamist, siis see tegelikult on väljadud sellende kahe lapsega, et võime tulla. Ja kõiks ära monageerida. Minu aaks on kõige frustreerivam enda aaheine kaklemine ja mida on tegelikult palju. Aga seda aega võtta suhtele teadikult. Eks läheb meil või vahest meelest ära. Ma ka võib võijal ikkagi seda endale meeldu oetada, et nüüd on aeg minna kahtesi. Ja ma arvan, et seda tuleks ikkagi algusest peale teha. Panneks iga enda ise see aeg, et nüüd on meie aeg. Minu mõelest on oluline lahe. Kõrvat vaadata just seda, kuidas sa neid asju korraldad ja teed. Ongi täpselt see, et kuidas sa võtad seda enda aega ja seda suhta aega täpselt saamoodi. Ja kuidas te kohe algusest peale hakkasite lapsi harjutama suurema ringi inimestega. See sõprade ringi loomine ja siis lapsed käida vastast ikku kellegi külasõnnu. Et see turvavõrgustik ja see tuetav võrgustik tegelikult on hästi oluline. Ja kuidas see on hästi teadlikult. Oled tegelikult seda hoidnud ja kasvatanud. Ja see ongi alati see, kes su lapsed on siis väljas võtma selles kellegi. Ja ma arvan, et see on ka üks asi, mida ei teaks kartma. Kas siis võtta lapsehoid ja või ongi lõpuks sa palud, kui sul on tekinud lastega tutvus. Et kui on sama vaned lapsed, siis üldume parem võitavad üksteist ja on samamoodi valmis neid lapsi hoidma. Ja ei teaks ka artma seda, et ma jätan oma lapsed kuskile. Need lapsed on õnnelikult siis, kui see suhe võrre. Ema on õnnelik ja isa on õnnelik. Ma ei usu sellesse. Et nüüd ei toiksle lapsed jäta, siis neil tekib mingi trauma. Aga ma ei ole sõganud nii, et mitte seda lõu andane võtta siin. Ei, noh, miks mitte? Sinu elu kogemus on lihtsalt selline. Noh, aga tähtsalt tähtsalt tavaline on see, et naised mõtlevad, et nad peavad ennast kudigi ohvriks tooma võtta. Aga inimese hea olu ja tema pere hea olu tegelikult valgab sellest, et inimesel on kõigepealt ise endal kõik okei. Siis peab olema see paarisuhe okei ja siis on lastel ka nii kui nii kõik okei võtta. Jah, ja see on ju see, millest täna väga kõda räägitakse, et see peaks nii olema. Kui sinu on kaks väikest last, siis õnnelikult ikkagi minema sinna, et lapsed on esimesed. Ja siis tuled kuskilt ise kogid ja tundid jälgi. Kus tegab ikka lõtkuga, noh. Kus kõik need lapsed tahavad päris ära põlta. Aga noh, sellest olimata, et sa näed seda kui enese hoort ja midagi hästi olu, siis seda enese aja võtmist. Kindlasti sul on neid hetki, kus sa pead minema kodus tära järjekord neil mingi äri reis hootakon ja sul ei ole neid aasta peale kokku, mitte juhu. Võttes arve see, kus sa lugasid ette kõik need riigid kohad ja juba eksportite. Kuidas sa selle emotsiooniga tegelikult toime tuled, kui sul nagu tegelikult see skriibib, et aah jälle ma pean ära minema, kodus on võib-olla just mingi situatsioon on poolel ju, vaata. Siin koha jälle nagu tõnud hea lõhena. Kes nendega väga hästi on, kus seal on tõime tulla. Tegelikult võib öelda, et ma enne koronatreidi siin võin hoota. Kuna siis ei olnud sellised, siis pidi ka klendi kohtumisest tegema ikkagi kohapeal. Täna on see reisimine kahemaks ja peal, sest see ootub metsidega. Eks ta natuke on selline, et kui see töö just kui pealt tundub natuke seksikas. Siis reaasus on ju see, et need metsidaad on pikale väsitavad. Ja eks see esimene emotsioon tänalik on ju see, et ma tegelikult saaksin kodus olla. Ja ma isegi niivõrdiin muretselt sellaste pärast. Kui sellepärast, et ma ära olen. Et tegelikult ka võib-olla ei võistlikult ära isenda see esimene emotsioon. Kui ma selline metsidiga olen, siis ma tunnen ennast hästi. Ja ma lähen sellese metsimeeleolju ära. Ja ma ei ole mitte kuhagi väga muretsenud sellepärast, et ma tean, et ma olen hoidnud. Ma olen tulvalises kohas, minna on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja ma tundun, et see on väga hea isa. Ja ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see, et ma tundun, et see on väga hea isa. Ja täna on see nagu oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see nagu oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see nagu oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see nagu oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja täna on see oskus seda naist hoida ja tega toetada. Ja neid viis keelt on proovinud, kus ma suudan, et siin nimetada, et ma olen lähedus, puudutused, lähedus ja puudutused siis, kingitused, teenimiskundist. Siis ema oli seal emotsionaalne. Ja see, et siin kuulatakse. Ja ma vist jään järsnende põlgu. Kõik vabas netis, kätte saamavad. Ja aru saada, mis on see sinu enda arvastusekeel ja mis on nii tunnustamine. Meestel on võiks see täiega teema. Ja see tunnustamine. Tegelikult ülde västi meeste teema. Ja mina olen... Mul on väga kihti olnud see pannak, kes tuleb minu ülde, kui neil on rasked ning kõrges suhet. Millegi pärast olema olnud see, kes siis neid kuulab. Ja tegelikult... Ma alati suuvistan seda raadust lugema. See ei tähenda, et see selle suhte päästab, aga see lihtsalt see väike aru saamine. Meie külastamiseks mingit kihial on. Ja... Kui seda pole täielt sellega, mida me tegelikult vajame. Kui ma ei tea... Näiteks mul on see suur läheduse vajadus ja ma seda ei saa, siis ma lõpuks olen tühi. Lähetud, siis kuskiid mu ajalt on, jah. Just. Ja samamoodi vastupidi. Kes vajab tunnustust või on inimesi, kes vajavadki kingitusi. See näitab nende jaoks, et inimene õrmustab nii. Ja üldimune, kelle inimesed... Kes siis saab... Kelle arustab... Ja mõtele, kus vajavsegi on kingitus, siis sa üldimune teed ka ise kingitusi palju. Selle järgi võidub arustada, mis see vajadus on. Mis sulle tundub suhtes üldse kõige olulisem, et sa oleks säilenud käest? Et siis jätkusõbrik. Kuidas sa suhet võida, mis on väga kõige olulisem? Ma arvan, et see lõpuks on ikkagi see kommunikatsioon. Millest kindlasti ma ka ise ütlen, et võiks sellest tugevalt elavendada. Ega me ei suuda lõpuks ennast tapab, et selgi kommunikeerida. Aga me peame ka arustama, et teine pool ei ole endrustaja võibestega. Kui me ei räägi, mis meie vajadused on, siis ei saa teie poolsest ka teada. Pääsete sulle pigem kergejäänedest rahulolematust ehk rääkida või on see pigem raske? Ma arvan, et see pigem on ikkagi raske. See ikkagi võtab alati mingi aja, et seda teha. Aga ma tänas ma arvan, et see on oluline, et sa kellad seda mingit tegema. Ja kindlasti me sattume ja mingit ei rääkida selle mugavust. Meile tuleb teda üks lihtsame, et nüüd tuleb. Kus sa tead, et nüüd on see aeg? Kas sul on mõõdukuuga? Kas sa juba tead ennast nii hästi, et tajud ära, et nüüd on see koht, kus tegelema võtab? No väiks ma ikka. Igem tundun ära seda. Ja võib lihtsalt olla ja teiste asjad koos. Võibolla me ei käia mingi muu asja ohtus, kus meil ei ole tööd midagi halvasti. Aga kõik meid asjad lõpuks kokku mingi rahulolematust tegistada. Ma mäletan, kes rääkis sellest kusagil mingi lühi klipp oli, kui ta jääs äkki üle Prenee Brown, et neil on suhtes selline kokkulep, et kui üks tunneb, et ta on klaas täiesti tühi, siis ta lihtsalt ütlebki, et kuule ma olen nüüd 20% peal, et kas sa saad võtta seda arves? Ja siis kui teine ütleb, et kuule ma olen ka 20% peal, siis lihtsalt tehakse time out ja mõlemad proovitakse ühes, kus seda üksteise klaase täita on, aga peaviselt ikkagi ise enda, aga seda siis kohe võetakse võtta arvesse. Et see on kohe, kui sa lähed umbes üle ukse, sul on olnud megaraske tööpäev, et siis sa mitte ei hakka näfvama, vaid sa ütled, et kuule, sorri, mul on praegu nüüd siuke seis võtta, et katsume kuidagi saada võtta. Jah, ma arvan, et see on väga hulmile väljandunud tegelikult seda, et kuidas sa ennast praegu tunned ja tegelikult kommunikeeringi seda, mis sul vajalast on. Sellel hetkel, mingil hetkel võib-olla nagu piisati sellest, et tule vist välistamist ja see kastab päevaid. Teega, need on mingit hästi asjad. Aga lähme siis hoopis teise teema juurde, milleks on raamatud. See teadetab, mine olen just nii kauguse, ma ikkagi suht teismõnisest peale paras raamatuga ei olnud, aga sina ei olnud üldse, aga nüüd sa oled täiega minu mõelest raamatute nii jõudnud. Jah, ma vahetan, ma mõtlen, et see peaks mingisest teema olema, et kus on kolm raamatud kahti ära peale, siis sa oled raamatud kus neid veel juurde ka omad. Eks ta on nüüd peast... Minu aru on, et see on äkki nii natuke rahvustan tegemus ja nüüd harjumus sohtul läheb uuedisse. Ma ei ole aga suhte läkmata ja ma koosas olen suuresti pundile ja pretendeeri. Teil on neid pretendeerijad, sa oled mingi palju... Ma arvan ka, et on päris hästi, et mulle ei ole seda. Aga ma noudin ja tegelikult nii palju huvitavad infot võib saada. Samas ma täna ikka ütlesin, et kohas tuleb mingid valikud teha. Absoluutselt, nii palju tuleb peale. Ja ma olen hästi kesk peagiirede meelsejätmisest, autorite. Aga ma olen hästi mõtlenud, et kui ma võtasin täna ühe asja, siis see nii pahis. Aga sul on praegu koha, et tuleb mõni raamat, mis sädeleb hele täht viimase paar aasta loetud tehe seas, mis on sulle näpu jäänud. Mis tegelikult, mis andis sulle mingi väga hea tööriiste, mida sa võib-olla kasutad siia maani igapäevaselt? Uff, nii on isegi vist raske, raske nagu öelda. Ma loen praegust raamatud, minna ma isegi enda ostin. Ma ei osta tavalised raamadid, ma loen, et on mida raamatud uust. Kristiina Vendrakihani. Ebataiuslikkus võru. Ja mul lihtsalt juba ongi see, et ma võetan seda, mida ma just aeg võen. Et mulle tegelikult väga meeldib, et ma kirjustakse sellest nagu, et me lõpuks juomeme selle, et me võime olla ise enda. Ja me ei tea tegelikult ennast kellelegi nagu, kuidas siis võelda tööstama või näitma ilma nagu parem. See on kuld, see on täielik kuld. Ma nägin eda Breitu Blumi konverentsil, ta esitles. Seda raamatud see ei olnud siis veel ilgunud, see oli eelmeisel vara kevadel, kui ma ei eksinud. Ja juunis pidi välja tulema, ma lihtsalt närisin küüsi, et millal sellel raamatule ligipääseda. Ma ei olnud nüüd seda, kus juures siia ma olin lugenud, mul vahepeal tuli tegelikult muud asjad peale. Aga see, kuidas ta sellest raamatust rääks, minu mõtes ta tabas nagu mingi totaalset naela pead. Ja see on väga suur teema olnud minu jaoks ka, kuidas tegelikult lasta nendest maskidest lahti ja olla lihtsalt tähti sina ise äär. See tegelikult, see Prenee Brown on sellest tohutult ästi rääkinud nii oma teetiksis kui oma raamatutes, on ju see haavatavus ka. See on see sama teema põhimõtteliselt olnud, et sa oled sina ise, sest tegelikult sedasi meil on maailmale kõige rohkem anda, sedasi sa jõuad oma sisemise rahulolu nii ka tunduvalt kiiremini, kui sa võtad ise ennast kogu saba ja võrvadega vastu nagu ota. Jah, akselõudselt. Ma olen täiesti lõbusi ja nii maske ju meil kogu näppi lõpuks ja tegelikult elujooks on nagu palju, mida me siis osku konna teame, aga ma arvan, et lõpuks me peaksime midagas jõuda sinna oma päris olemuse juurde õnni, et kes me siis ikkagi oleme. Ma arvan, et see on nagu protsess tegelt lõpuks, mida me nii kui nii läbime, et küsimiselt selles jalgpalles me jõuame selleni, et meid ka maha võtta või me ei jõua. Mulle tundub, et tihti peale on tegelikult see, et kui me ise nagu kangesti tahame neid maske kanda, siis elu lõpuks nagu teeb siuksed käänakondid, et sa ei saa nagu need maskid muutuvad liiga raskeks võtta. Härsti palju, et see tuleb mingi keskea kriisine ja on see just see, et nad järsku ei saa nagu üldse aru, nagu mis toimub võtta, sest sa terveelu just kui ei rassinud midagi teha, mis on tundunud oh õige ja hea ja just nagu, et kõik moogutavad ja plaksutavad, aga see võibolla ei ole üldse see, mida sa päriselt oleks tahtnud teha. Sa ette endiselt kellegi mingi vihakskidu nimelt siuksed asju. Härsti tihti neda mingid alateaduses hiilivad uskumused, et mida sa just pead tegema, kuidas siis nendest lahtilast on ja nagu sa ütlesid, et see on protsess. Ja miks on ka praegu siis nii tore olla oma praeguses vanuse, sest praegu on nagu tunduvalt lihtsam. Ja see ei kogu nii maitske enam ja tegelikult vabanevendest aina enam. See ju lõpuks on ka meie ühiskonda ja sootsiaalse poole surve, et me just kui peame tegema mingit tööd ja peame karjaari looma, kas me lõpuks teame tegelikult. Ma arvan, et mingidest nendest asjadest me siis saame mingis vanuses aru juba, et mida me teame ja mida me tegelikult ei tea ja mis meid siis rohidab. Absuuriliselt. Siuke eluterve pohju isp tuleb sellega koos. Mulle tundub, et opis lihtsam on eiga öelda asjadele, mis üldse ei tõneta. Ma vaatan ise ka, et enam võisin mingite asjadele ästi kerge käedelselt jahkojalda, aga nüüd on lihtsalt nagu kõva minu jaoks keegi teine seda kõttu rääkida. Ja see eilisemise uskus lõpuki mindest enda sõrekõtata peab. Mina olen seda mingist tegelikult väga teadlikult püüdnud rakendada, et me tahame liiga jahkojalda, või et me ju ennast ise ennast sellega kõda siis kaiskame. Ma saan väga hea valem, et läbi põled havata. Kõsest sul läbi põlemisek on? Oleks sa kugenud seda või sa oled tegelikult suutnud oma väga heade nippidega ennast sellest siia mõni säästa ikkagi? No tundub, et ma olen ikkagi jahk suutnud sellest säästa. Võibolla on olnud sellised eenevaid tundemärkjad, aga siis ma ikkagi teadlikult võtan aega maha. Oled reageerinud? Jah, ma arvan, et ma ikkagi suudan sellena parema ja ei ole mul seda ugemust tundnud. Väga hästi ja näinud minu üle, et see näitab ka teatavad eluterved suhtumist ise endasse üldsegi. Kui sa suudad ise ennast ikkagi säätida nii palju esikohale, et sa ei lase kogu üle ja and elu ise endast üle sõitavata. Jah, absoluutselt ja see on ise tegelikult ise enda väärtustamine. Ma arvan, et investe on kohati raske teha, aga ma olen väga püüdnud seda ikkagi, et mina olen ise ju see kõige väärtuslikku, mis enda jaoks ja ma pean ise endast hoidma. Selleks, et olema lõpuks oma pere rahamas ja sõtada ja kõigile, et kui ise endast ei hoia, siis ei tule midagi välja. Sul on selle koha pealt täiesti imeline oskus minu või vastu. Minu on olnud selle, kui sa oskus hästi nõrksa ise enda väärtustamine. Ma ei tea, tulemuseks kolm korda läbi pole enda hoinud. See on olnud hästi suur õppekurv tegelikult. Kukkuvõttes tagantjärele vaadates, et see on väga väärtuslik õppekurv nii olnud. Ma olen väga palju tarkust sellega seoses juurtud olnud. Võib-olla räägin natuke uutest väljakutsetest ka, mille muus aasta algamas olnud. Hilja aegu tegi ta äripäevas või kuulituse ise 0-100. Kuidas see kogemus oli? Kuidas sulle meeldis kuulitusi teha? Oli see rahke protsess või tuli pigem kergelt? Pigem tuli kergelt mulle üllatuseks. Ei olnud mul sellist hirmu äga. Aga ma olen alatud seda meeldi. Kõige ma ei tea, ülikooli ajal esinevisega või... Kui sa tead, mida sa räägid, siis on seda lihtsam teha. Kui sa pead minema rääkima midesti... Ja kui ma kõigustan teadnema teeme ja teemasele puolistama, siis on mulle olnud, et ma tõelesti ei oskas midagi lihtsalt rääkida. Ja isegi kui ma prooviksidele kohtunud kohku panna, siis sellest ei tulaks midagi väinema. Aga kui sa tead, millest sa räägid, siis see on... Pärast minu ajaks oli see lihtne. Väga inspireeriv. Ja sõlega peale on juba huvitav fakt, et ma olin endale septembris pannud kirja, et oktobris võiks tulla edu enamus. Ja mul tuli selles päris mitu, et visaks sellele koolituse, et see tööd oli minu ajaks edu enamus, mida ära teha. Ja ma arvan, et ma arvan, et loodan, et see ei jäänud viimaseks. Väga hägevalt. Ma tahtsin küsida, kas sellega seosesse oli mingit suuri väljakutseid, mis siis ei jäänud. Ei jäänud, ei väga... No tegelikult asjasti minu ajaks oluline õppepõhimõttel, et... Misama tihke koolitustel saan ta aru, et koolitajad ei teen teda selgeks mida, mingi tahan koolitama. Meil tegelikult see algus sellest, et oli soov saada just eksporti koolitust ja pärast sooved ma soovin enne teha tiimsi koolitatavatega selgus, et sellest saab tegelikult möögi tulnuduskoetus ja siis klubb on ikkagi täiesti Eesti inimene. Et see aru saab mine kindlasti, et keda, mingis teevad sa koolitamased, olivad ta sellest, mida teelitakse. Et Eesti luguse teelimus ei kõugi ole hästi sõlastatud. Aga sa päris hästi suudsid selle kõigega kaasa minna. Vaatame, et algus võelneks ühte ja siis teist ja siis sa pead muganduma vata ja sätima ringi. Jaa, aga see oligi nagu väga hea, et mulle leendevalt võimalik nende koolitatavatega vestelda ja enne kui ma läksin seda koolitust tegema, et ma ei otsuda koolitustel hakkada looma, et mida tegelikult nemad päris sellest tahavad. Ja siiatume saime selle ilma selgeks ja tagi läks hästi. Ma tegelikult tahaks jõuda ka intuitsioonil ja tegelikult sellel, et kuidas sa praegu otsuseid vastu võtab kui sa oled avatud uutele välja kutsetele, aga kuidas sa jõuad selle vastusõnni, et kas seal on midagi sellest, mida sa tahaksid teha või pigem ei? No ma arvan, et siin kohal me jõuame tagasi selle proovimiseni. Tehame tihtilu, kui me enne me ei tea, kui me ei proovi. No kui me siin alguses rääkisime sellest, et teema, kui ka siis need uue aastad laadnid endaga tulla, et siis see minu eeslääk võib-olla ongi natuke selle toitumist ja edasi liikuda ja proovidagi. Mis sa proovid, aga see on üldse hea jaoks, sest muidu ma ei tea. See on üldse hea jaoks, sest muidu ma ei tea, sest ma olen selles ka minu üks väsi, mida ma tulevikus mõtlen, et tahti kettu oleks ikka pida proovima. Aga ma ei teida seda, sest ma ei tea, kartsin. Jumma teab mida. Tääga või jah, tuleb öelda sellega ka päris. Aga ma ei teagi, tõmbaks võib-olla siin kohal otsab kokku. Mida, ma küsiks lihtsalt viimase asja, mis nõu sina annaksid praegu oma 25-aastasele endale? Kindlasti ei kasutada mõnelusi, mis tänapäeval ühiskond pakub tegelikult. Ma tahaks öelda, et välismal õppimine ja sest minu nii jõudis ka see välismal õppimise võib-olla sinna palju hiljem. Aga lihtsalt, olla arvatus ja tõnesõkindele mingi läbi edu. Tõnesõkindel on väga hea teema. Aga jätkame sinuga mõni teine korda väga palju teemasid, mida võiks sinna veel arutada. Ma väga tänan sinna, et sa olid nõus minuga rääkima ja edu sulle selle tõitumist. Tereks sulle teha seega. Aga aitäh siis kuulajatele ja juba peagi tuleme tagasi täiesti uue püladesega. Tšau praegu!
